Kõigest 100 päeva on veel aega laulupeoni… ja meie, Palupera Lastekoor, käisime seetõttu  Tallinnas seda päeva tähistamas. Ãœrituse ametlik pealkiri oli  ”Maa ja Ilm. 100 päeva veel laulupeoni ürituseni”.
Oma päeva alustasime  vaheaja esimesel päeval kell 4 üles tõusmisega, et saada selleks päevaks ekstra käima pandud laulupeorongile. Meile oli reserveeritud kohad viimases vagunis. Mõned meist sõitsid üldse esimest korda rongiga! Seega olid kõik elevil. Pisut unised ja varajasest tõusmisest väsinud, ei teinud me sellest välja, vaid võtsime kärmelt laulikud välja ja… hakkasime laulma. Suutsime läbi laulda enamiku laulupeo lauludest. Tuju muudkui tõusis! Kuna selles vagunis oli koos kolm tantsu-ja laulupeo eelpeole minevat gruppi  ja meie nendest ainukene laulugrupp, siis olimegi meie need,  kes aina laulsid. Tallinnasse jõudes, selgus, et mitte ükski meist ei olnud kasutanud aega magamiseks. Mitte keegi ja mitte  kordagi tukastamist- see juba oli midagi 
Rongist maha tulles, oli meil vastas  Tallinna TV, kaamera ja mikrofoniga. Küsiti küsimusi ja sooviti meile edu edasiseks päevaks. Rongijaamast läksime edasi bussi peale, et sõita läbi linna lauluväljakule. Meil ei olnud aega bussis lobiseda, sest meie vaatasime aknast välja ja tutvusime pealinna iluga. Peatselt  olimegi kohal. Kõik oli väga tore ja õhkkond oli meeldiv. Meid suunati laululava all asuvasse garderoobi ja peale seda jagati meile punased Maa ja Ilma täpid. Siis läksime teisele korrusele ning kuulasime rahvamuusikat. Päevakava oli toredasti ülesse ehitatud. Kord olid punased täpid meisterdamas, siis politsei ja arsti juures, kord laulmas. Kuna kohal olid ka sinised ja kollased täpid, tuligi ajakava paikka panna  just nii, et kõigil oleks tegevust.
Meisterdamise toas oli võimalus viltida, õmmelda, punuda, lõigata, saagida, kleepida, joonistada ja palju muudki veel teha. Esimesel korrusel olid tulnud ohutusest ja ohtudest rääkima arstid ja politseinikud. Sai mitmeid politsei ja arsti teemalisi mänge mängida. Laulutoas aga said kõik täpid kordamööda laulda “Lahtilükkamise laul“. Ei leidunud inimest, kellele see laul meeldinud ei oleks.
Meil oli võimalus kuulata ansamblit Liisud ja nautida rahvamuusikat. Laste lemmik Leelo Tungal oli ka kohal ja rääkis põnevat juttu. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas oli samuti kohal ja rääkis  laulupeo tähtsusest enda jaoks. Seejärel suundusid kõik lapsed ja suured ministri järel Laululavale. Kel oli soov, võis ronida Laulupeo tuletorni. Loomulikult ei jätnud mina nagu paljud teisedki, seda võimalust kasutamata! Ãœsna pea koguneti laulukaare alla  ja hakati  kaasa laulma laulule “Mis maa see on?” Siiri Sisaskiga koos. Ultima Thulega koos mängiti ja lauldi ära mitmeid laule. Tantsiti Märt Agu eestvedamisel ja oldi niisama lõbusad. Siis hakati aga laulma “Lahtilükkamise laulu” ja läkitati teele sõnumisaatjad. Sõnumisaatjad, kes pidid rääkima meil toimuvast laulupeost “Maa ja Ilm”. Kooslauldes nad teele saatsimegi. Seejärel tantsisime veel niikaugele välja kui tuli vastu Felixi supijagamine. Lusikate klõbisedes hakati sööma. Tujud olid kõigil head ja kõhud said samuti täis. Päev oli õnnestunud!
Ãœrituse lõpul viidi meid bussiga rongijaama, kus saime ise oma vaba aega sisustada. Nägime veel “Ãœhikarottidest” tuntud Andrit. Ning tuju oli kõigil hea. Küsiti autogramme ja oldi niisama mõnusad. Saabus ka rongile mineku aeg. Väsinud olid kõik, kuid meie ei maganud jälle. Meie laulsime, tegime nalja ja tegime tutvust Alatskivi poistega:) Tartusse jõudes oli meil buss vastas ja nii me koju kõik sõitsimegi.
Suur-suur aitäh kõigile, tänu kellele see päev teoks sai. Ilmselt seda meil oligi vaja, natukene näha, mis tunne on laulukaare all olla. VÕIMAS! Seda enam me tahame laulupeole saada. Oli tore päev, täis nalja ja naeru ja vahvaid kohtumisi ja laulupeoni jääb nüüdsest ainult 99 päeva.
