Reedel, kolmeteistkümnendal kuupäeval toimusid meie koolis keemia katsed. Oli suitsu, oli tuld ja käis ka kõva pauk. Kuigi kuupäev oli ebausklike jaoks kurja kuulutav, läks kõik hästi.
Meie koolis käisid kaks keemiatudengit Tartu Ülikoolist, III kursuse tudeng Ott Kekišev ja I kursuse tudeng Mihkel Sirel, kes tegid põnevaid katseid. Kuid esmalt anti keemiahuvilistele ülesanne, kus tuli tilkreaktsioonide käigus aineid tuvastada. Kuna katseid olid vaatama tulnud nii suured kui ka väiksemad huvilised, ühtekokku oli neid 20, siis jagati õpilased paaridesse nii, et koos oli suur ja väike. Tilkreaktsioonide käigus tuli tuvastada 9 tundmatut ainet, milleks tilgutati kaht ainet alusele ning vaadati, mis reaktsioon tekib. Seejärel kanti tulemus tabelisse. Üheskoos said kõik ained ka tuvastatud.
Katsed, mida keemiatudengid Ott ja Mihkel tegid, olid efektsed. Esmalt tehti “Vulkaan”, mis koosnes ammooniumdikromaadist. Selle lagunemisel tekib gaasi ja tahkeid osakesi, mistõttu tekib ka vulkaan, kuna tekkiv gaas viskab tahked osakesed õhku.
Seejärel pandi kuum tuhk etanooli sisse ning pidi tekkima väike plahvatus, mis seekord kahjuks ei õnnestunud. Järgmise katsega näidati, kui aeglaselt põleb tavaline vatt ning seejärel näidati, kui kiirelt põleb hapnikuga rikastatud vatt.
Järgmiseks katseks segati kokku tsingipulber, ammooniumnitraat ja ammooniumkloriid ning valati peale vesi, mis tekitas plahvatuse. Selle katsega tahtsid keemikud meile näidata, et kõike ei saa veega kustutada.
Kui tubased katsed said tehtud, läksime õue. Õues tehti kolm katset õhupalliga, mis olid iga kord erineva gaasiga täidetud. Esmalt täideti õhupall tavalise õhuga. Katse oli selline, mida me ise saame ka kõik kodus teha, kui õhupalli täis puhume ning selle seejärel katki teeme. Teine katse oli juba selline, kus toimus suurem pauk, kui õhupall katki tehti. Seekord täideti õhupall vesinikuga. Kolmanda ja kõige suurema paugu tegi õhupall siis, kui see oli täidetud hapniku ja vesinikuga ehk paukgaasiga.
Aitäh põnevate katsete tegemise eest, Ott ja Mihkel!
